ehitad müüre
iga tunde ümber
mil eluõigust ei ole
kui kõrgelt
end vaatad –
sa müüride linn
oled
iga torni otsas on
lipp
armastatu nimega
veel kire ootuste
tuules
nad lehvivad
mis narmendamas,
need vahetad:
armud
taas ja taas
ja sinu tunnete vihm
ning nende külmus
keda kunagi armastand oled
ehitab jäätunud
kihte
ümber
niiskete hallide
müüriseinte
kui
tänaval kõnnid
su sammude kaja
ei jõua kunagi
kuhugi
sest selle linna
üheski majas
ei ela
kedagi