ja siis
peale hala
ja enesehaletsust
peale
pisaratevoolu
põhjatut
maailmavalu
tõused
nagu midagi
poleks olnud
silm selge
ja süda paigas
kuigi äsja
olid
saanud
enesehävitajalt
kaigast
täis otsustavust
tead
kuhu minna –
lähed sinna
kuhu
oled ihanud minna
ei väline vorm
ega sisemine müra
sind enam
ei sega
ELU ISU
leppimine
kõikehõlmav
armastus
see püha
pühadus
on vahetanud
suled
su mõlemal tiival