sa
TULID (!)
korraks
mu
sülle
ja jälle
olen kui
eemal

olen nagu
MIND (?)
ei oleks
kui
raske
on mõista
ennast

ma sulen
silmad
HINGAN (!)

sulle
vabana
mõjuda
püüan

mnjah…
oodanud
olin
sind
VAREM (?)

mh
veelkord
sulen silmad
ja
veelkord
HINGAN (!)

—

meie ees
korrutisena
lainetab
kunagi
üheskoos
kogetud
meri
lükates
kokku
ja lahku
kogu
maailma
eluookeanide
terad

VAIKUS (…)

süda
vaikust ei
riku

koer
lamab
jalge ees vaibal
ja
sina silmi
vaadeldes
süles

me ei liigu

sa
oled
loomulik
hooliv
ja
särav

laine
rullub
mööda siledaks
lihvitud
pinda

kõik on õige

sa
jõudsid
tegelikult
palju
VAREM (!)