Ei ole õige asutada ennast elama otse allika kõrvale, sest sa reostad varem või hiljem selle jõudu andva vee.

Väär oleks ehitada maja nendesse kohtadesse, mis on silmapaistvalt erilised, sest oma alalise kohalolekuga muudaksid sa selle paiga igapäevaseks.

Süües hommikust õhtuni eriliselt küpsetatud pühaderooga, muutub väärtuslik tülgastavaks.

Pidev õnne või kaifi seisund mentaalsel maastikul võib olla neid aistinguid mürgitav, mida üle kõige arendada püütakse.

Soovides olla väärtuslikule pidevalt liiga ligidal, mürgitad iseendaga imetabase või harjud sellega sedavõrd, et see, mida arvasid oma eluks väga vajaliku olevat, hakkab tunduma igapäevasena ja mitteolulisena.

Ela ja ole väärtuslikust piisavalt eemal, sest ka tee sinna ja tagasi on piisavalt väärtuslik. Aga ära jää ka liiga kaugele…