puud
millega
tuld toitsin
said otsa
järel vaid
elus mets
mida lõkkepuuks
võtta
ei tihka
oma puid
sa lõkkesse
pannud pole
minuga istunud
tulekumas
aga siiski oled

lükkan süsi kokku
et tuli enam
ei leviks
ja
tänan
mõttes
puid ja seda
kes neid puid tegi