Vanalinn, Tallinn, 2007
Installatsioon heli ja valgusega 


Galaktikad (nende hulgas ka meie Galaktika ehk Linnutee ja suur Andromeeda galaktika) koonduvad mitmesuguse rikkusega parvedesse ja rühmadesse. Eesti Akadeemik Jaan Einasto koos teiste Tartu Observatooriumi teadlastega avastasid tumeda ehk varjatud aine hiidgalaktikate ümber. Hiljem tuldi välja galaktikate superparvede olemasolu ideega ja seejärel jõuti universumi kärjekujulise ehituseni. Tõestati, et superparvedesse kuuluvad parved moodustavad üsna korrapärase võrgustiku, mis on peaaegu täisnurkne ja mille raku läbimõõt on umbes 120 megaparsekit. Korrapäraste rakkude (ühe raku läbimõõt ligi 400 miljonit valgusaastat) paigutust võib võrrelda meekärjega, kus samuti rakud paigutuvad korrapäraselt.

Antud installatsioon koosneb kahest osast, üks on maas ja teine õhus lendamas. Aluseks on võetud kuulsa telefoni looja A. Belli konstrueeritud kärglohe (tetrahedral kite), mis on kärjelise kuustahuka lihtsustus.
Inimkond on leiutanud oma püramiidse struktuuri, mida on kasutatud üle maailma erinevate kultuuritraditsioonide kandjate juures suhtluses Tolles Ilmas olijate või loodushingedega, jumalustega.
Maajumalad kõnelevad taevajumalatega. Maa kõneleb õhuga.


Seotud sisenäitused Tartu Kunstihoones, 2007 ja ArtDepoos, 2008

  • kärg1
  • kärg2
  • kärg22
  • kärg34
  • kärg8