Eksperiment kallistamisest

Leena Kurvet-Käosaare kursuse „Kultuur, Keha ja Iha“ raames
Kaia Ferland, kultuuriteooria MA 1
Elo Liiv, antropoloogia MA 1

15.12.2009

Inimeste igapäevased teod ja toimetused olenevad väga paljus ümbritsevast kultuurikontekstist. Mida ja kuidas me sööme, kuidas riides käime, kellega ja kui palju magame ning isegi see, mida me mõtleme, on katkematus ühenduses ning selliselt sõltuvuses ka ümbritsevatest inimestest.

On vist ütlematagi selge, et kui inimese üheks põhivajadustest nö söömise ja roojamise kõrval ei oleks ka lähedusevajadus, siis oleksid lood inimkonnaga kui mitte just kardinaalselt erinevad pildist, mida me harjumuspäraselt nägema oleme õppinud, siis tavapärasest kordi vaesemad kindlasti. Lähedusevajadusele on pööratud palju tähelepanu läbi kogu maailma kultuuriajaloo, sellel teemal on ilmunud miljardeid luuletusi, proosatekste, kunsti ja muusikateoseid, selle nimel on maha peetud veriseid sõdu, kauba- ja võimutehinguid ja astutud samme ennast ohverdava või enesehävitusliku käitumise suunas.

Kas lähedus võib olla üks inimestevahelise kommunikatsiooni põhjapanevamaid omadusi? Kas selle olemasolu on tekkinud ja kasvanud koos kultuuriga, olles omane vaid inimesele või on see midagi väga ürgomast kogu loodusele?

Loomaomanikud teavad, kuidas loomadelegi on loomupärane tarve otsida lähedust, ainult nemad on nagu lapsed – vahetud. Täiskasvanud inimesed on õppinud lähedustarvet varjama ja seda eirama – omapärane, et nii nagu lähedustarve ise, nii ka selle pidurdusmehhanismid on igale kultuuriruumile eriilmelised.  Seega mitte lähedusevajadus ei erista meid ülejäänud looduse eluvormidest (me lihtsalt ei tea ega oska tunda, kuidas võivad nad lähedust teadvustada) vaid pigem selle eiramine…

Inimesed ei käi ninapidi võõraid sõbralikult nuusutamas ja ei märgista sirtsutades või küüntega kraapides tänavaposte, tõendamaks oma lähedusevalmisolekut. Kujutledes ette trammitäit koeri ja võrreldes kujutlust inimestega analoogses olukorras – pildid on täiesti erinevad. Inimene ei ole vahetu. See mis meid eristab, seob ja lahutab ei ole midagi muud, kui läheduse väljendus ehk inimese puhul puudutus ja kallistus.

Kas soe või külm, seltsimehelik või täis armulõõma. Võiks ju arvata, et nii palju kui palju on inimesi, on ka erinevaid kallistusi. Aga tegelikult on neid veel palju rohkem. Neid on lõpmatu hulk, lausa igavik mis siinsamas igaühe ninaall kükitab, kuid mida kahetsusväärselt suur arv inimesi tähelegi ei oska panna. Pilk tulevikku suunatud oodatakse õnne homme, nädalapärast, „järgmisel aastal” või hoopis nn teispoolsusest, ignoreerides jätkuva visadusega kõige ilmselgemat lahendust väga suurele osale ilmnevatest probleemidest. Kuna lahendust otsitakse jäärapäiselt probleemi efektiivsest elimineerimisest jääb märkamata asjaolu, et ka need on osa tervikust. Ehk siis ei tule „õnn õuele” millegi äravõtmisega, vaid vastupidi, millegi lisandudes. Mis oleks parem ühest südamlikust kallistusest?

Ja kui te arvate, et see lahendus on liialt naiivne, liiga primitiivne teie arenenud meeltele, siis te vaid kallistage natuke…

Käesoleva eksperimendi peamine eesmärk on teada saada, kuidas kursuse „Kultuuri ja Keha ja Iha“ osavõtjad tunnetavad lähedust teineteisega ja selleläbi otsida tõestust eksperimendi eelsetele hüpoteesidele Eesti kultuuriruumis paiknevate indiviidide lähedusevajadusest ja selle väljanäitamisest.

Eksperiment algab küsitluse täitmisega, kus kõik kallistavad ükshaaval kõiki ja proovivad leida hiljem vastuseid esitatud küsimustele.

HÜPOTEESID:

  1. Eesti inimene vajab lähedust, aga ei näita seda alati välja…
  2. Eesti inimene ei ole tuim ega külm, nagu tihti väidetakse. Ta vajab lihtsalt tunnetamiseks natuke kauem aega, kallistamine meeldib talle.
  3. Eesti inimene ei vaja pidevalt kedagi oma ümber, tunneb ennast hästi ka ilma kallistamiseta. Ta on harjunud avara ruumiga oma keha ümber. Tahab ise otsustada, millal kellelegi läheneda, millal mitte.
  4. Eesti inimene tajub peenelt tunnete tõmmet ja tõuget, kui juba on ületanud lähenemisebarjääri
  5. Eesti inimesele pole sugu läheduse võtmes oluline

KÜSITLUS:

Küsitluses osales 11 inimest, toome ära iga küsimuse taha protsentuaalsed valikud, mida küsitletud tegid. Küsimuste vastusteks võis valida mitu varianti.

Mida tähendab Sinu jaoks kallistamine? (võid valida mitu vastuse varianti)

  1. See ongi elamine! Ei tähenda midagi konkreetset! 0%
  2. Lähedaste inimeste vahelise füüsilise ja vaimse sideme tunnetamine, sobivuse testimine 81%
  3. Täiesti mõttetu tegevus! 0%
  4. Inimkarja ühtsustunde kinnitamine 45%
  5. Kallistus on turvalisuse/lohutuse pakkumine 72%
  6. Bakterite külv 18%
  7. Ma demonstreerin sellega maailmale oma kiindumust (heakskiitu) 36%
  8. Seksuaalse kiindumuse varjatud maandamine 18%
  9. Hetkeline rahulolu 27%

Kui tihti Sa kallistad? (vali vaid üks vastus)

  1. Palju, palju kordi päevas ja naudinguga 18%
  2. Oma tosin korda nädalas kindlasti 18%
  3. Olenevalt olukorrast (vastavalt minu vajadustele) 0%
  4. Tahan, siis kallistan, mõnikord rohkem, mõnikord vähem 64%
  5. Vahel harva, kui keegi ei näe 0%
  6. Ma ei kallista üldse (teised vahel kallistavad mind) 0%
  7. Ma ei kallista ise ega luba seda õudust teha kellelgi ka mulle 0%

Keda Sa kallistad? (vali vaid üks vastus)

  1. Kui tuleb kallistamisetunne, siis isegi täiesti võõraid, luba küsimata 9%
  2. Eranditult kõiki kes mulle selleks võimaluse annavad 9%
  3. Enamjaolt siiski lähedasi- tuttavaid või sugulasi või sõpru 64%
  4. Ainult mulle olulisi inimesi 9%
  5. Ainult oma pereliikmeid (tüdruk/poisssõpra, ema/isa, lapsi) 9%
  6. Püüan taolisi sentimentaalsusi vältida 0%
  7. Mitte kedagi mitte mingil juhul 0%

Kas sooline aspekt on oluline kallistamise juures? (vali vaid üks vastus)

  1. Mis asi see veel on? Mul suva! 28%
  2. Sõprusel ja armastusel pole sugu 36%
  3. Kallistan ainult oma kallimat 0%
  4. Loomulikult – mehed ja naised kallistavad erinevalt 36%
  5. On oluline, tunnen samasoolistega ebalevalt 0%
  6. On oluline, vastassoost isikud tõmmaku uttu! 0%

Kuidas tunned end peale kallistamist? (vali vaid üks vastus)

  1. Vaimustunult 27%
  2. Mul on koht selles maailmas 46%
  3. Pisut ärevalt (mida teine tundis? kas talle meeldis mind kallistada?) 9%
  4. Igapäevaselt, tseremoonia sai läbitud 18%
  5. Tehtud! 0%
  6. Vaevatult: Mida ta minust tahtis? 0%
  7. Ära käperdatult 0%

Kas Sa suudad elada ilma kallistamiseta? (vali vaid üks vastus)

  1. Kindlasti mitte! 36%
  2. Vaevalt… 19%
  3. Arvatavasti mitte, aga mul on teatud kindlad nõudmised… 9%
  4. Ma ei tea… 9%
  5. Teatud aja kindlasti 19%
  6. Suudan, ma ei vaja kallistamisi vältimatult (elu ei koosne ometi ainult kallistamisest!) 9%
  7. Parem, kui keegi mind kunagi ei kallistaks 0%

Mida Sa tunned kui Sa kallistad? (vali vaid üks vastus)

  1. Nauding elamisest: maailm on armastus ja mina olen maailm 36%
  2. Sügavat hingelist ja seksuaalset rahulolu 0%
  3. Hetkelist rahulolu 64%
  4. Mitte midagi ei tunne! 0%
  5. Olen täiesti krampis! 0%
  6. Jäsemete kokkupuudet füüsilise objektiga 0%
  7. Kergeid jubedusvärinaid teise inimese kehast ja põgenemispüüdu 0%

Kas Sa oled pigem ise kallistuste algataja? (vali vaid üks vastus)

  1. Alati 0%
  2. Peaaegu alati 18%
  3. Vähesel määral 36%
  4. Pole võimalik öelda, kallistatakse ju samaaegselt! 46%
  5. Ma eriti ei julge olla algataja (aga tore, kui keegi tahab mind kallistada) 0%
  6. Väldin algatamist ja ka inimesi, kes palju kallistada tahavad – neil on mingi puue! 0%
  7. Mitte kunagi 0%

KOKKUVÕTE

Käesoleva eksperimendi küsitlused olid ülesehitatud nii, et esimesed vastused olid läheduse- ja kallistusevajaduse suhtes suuremad ja viimased väiksemad. Vaadates vastuseid, siis märkame, et enamik vastanuist on valinud ülemise poole vastuste vahel. Võime järeldada, et meie hüpoteesid olid tõeselt püstitatud ja seega kummutavad väikeses mahus müüdi eestlasest kui külmast inimeseloomast, kes väldib füüsilist kontakti teiste inimestega.

Probleeme ei ole kallistamise algatamisega, seega ollakse julged oma läheduse tunde väljendamises. Kallistamist ei tajuta kui midagi ilmtingimata seksuaalset, pigem kui lähedaste inimeste vahelise füüsilise ja vaimse sideme tunnetamist, sobivuse testimist ning lohutuse ning turvalisuse tunde suurendamise võimalust. Põhjala inimeste kultuurile vastavalt, ei tehta vahet partneri soolisel kuuluvusel, kallistamise juures ei ole oluline sooline aspekt, kuid siiski arvatakse, et mehed ja naised kallistavad erinevalt.

Antud teemat oleks kindlasti huvitav edasi uurida.

This site is registered on wpml.org as a development site.