sa
TULID (!)
korraks
mu
sülle
ja jälle
olen kui
eemal
olen nagu
MIND (?)
ei oleks
kui
raske
on mõista
ennast
ma sulen
silmad
HINGAN (!)
sulle
vabana
mõjuda
püüan
mnjah…
oodanud
olin
sind
VAREM (?)
mh
veelkord
sulen silmad
ja
veelkord
HINGAN (!)
—
meie ees
korrutisena
lainetab
kunagi
üheskoos
kogetud
meri
lükates
kokku
ja lahku
kogu
maailma
eluookeanide
terad
VAIKUS (…)
süda
vaikust ei
riku
koer
lamab
jalge ees vaibal
ja
sina silmi
vaadeldes
süles
me ei liigu
sa
oled
loomulik
hooliv
ja
särav
laine
rullub
mööda siledaks
lihvitud
pinda
kõik on õige
sa
jõudsid
tegelikult
palju
VAREM (!)