seekordne kallistus oli kui mahe paitus soe ja sügav tunne meie mõlemapoolne tänu teineteisele ja maailma poolt antud liikumiste hetkele meie elus kus midagi täpselt ei tea… põsk vastu põske ja kael vastu kaela ei mingit tõrget ei hingelist kokkupõrget

üheltpooltomamisihatarbimissoovkõike põletavmaailmavalitsemisenälgmitte ainultinimestevaheline kirgvaidmõnusid otsiva inimilmaleegitsev kisa… …teisaltteadvuse ja ümbrusemärgatud kohalolekümbermeie sisupüha tuleinimeksistentsimeelerahuvaigistamastarbetuidkihke ja tungekõikeneelavatulemerekontrollimatultlahvavaidleeke

sünd meidelu lapitekilthõikab väljaja paigutabmeid selle sama tekiuude paikaiga traageldusiga tepingon meie sideja lepingigast pistestjääb järelenii rõõmkui vaev edaspidiselesillerdavja nägemistparandavsilmaallikakaev

täiskuu –me suhetetrepiastevõiteede rist tundeidja mõtteidvalgustabtemavihk paikapandudvõi surutud ilmlagunebkoost selles valguseskõik misüleliignetaandubühisest loost armastuseigakuinekuupuhastuskehalineja vaimne laslainetabõõtsubtõusuja mõõna laine!

jahsa oledtäiesti olemas — USKUMATU LUGU ilma et oleksingioodanud sindvõi hüüdnudigatsusest ringutadesüle mere olime vaid„teineteist tundmata“vaadanud samadetähtede pooleja nii lihtsaltpaugugaesimesest pilgustarmastusmõlemipoolne — USKUMATU LUGUjust kui olinüksinda valmisliikumamaailma ja endavalitud rajalsiis nägingisindja sina mindtäiesti samal ajalotsidesvaikselt kõrvutiümbrusegakooskõlamis kajaks — HEA KAASLANEmeil tundub sama on teeja vähemalt hetkelme teineteiselemeeldime need mõttednägemusedmida algusesöelda ei julgenudmina sulleega sina mulleneed erilise tähendusegamaailmamärgidneed onteenäitajadmeile — KALLISpole teadakaspeale muutusiruumis ja vormiskattubka ajaline mõõdening meie mõlemapühenduminesellele märgitud teele — ÜLENDAV MÕISTMINEsaan aruet püüeldesmillegi poolepimestanennast ei näe sedamida tegelikultvajamis olemassamasenese kõrvalpeidetudteises ajas kuid ilma püüdlusetakui ei olekslasknud endtäiesti vabakskas olekski makunagi üldsemärganud tedakellega koosma oma radajuba eluaeg jagan´d

kõige enam pelganet oma pühendumusegamuutun sulle asendamatuksaineksmillest hiljemkümne küünegakinni hoidesteed endale haiget