Tamula järv, Võru, 2013 Liivaskulptuur Kultuur on kui liiv, mis pudiseb ajaga sõrmede vahelt ja ometi omab ta kui jonnipunn fenomeni, tõustes ning tõstes üha uuesti ja uuesti üles kogu ühiskonna moevoolud ning arusaamad. Nii ei ole kadunud veel müütiline mõtlemine, vanad kirjad, filosoofiad, olenemata, millist survet ja hävingut on pidanud taluma erinevad rahvad.
Tallinn, Kunstihoone, 2013 Tallinna Valgusbiennaal, 2013 Video- ja valgusinstallatsiooni teostus: Elo Liiv Kontseptsioon: Elo Liiv, Eva Tallo Inimkond väärkohtleb masinaid. See on valdkond, kus elatakse välja muidu allasurutud emotsioone. Ühiskonna sotsiaalsete normidega paralleelselt eksisteerib masinatega seotud normivaba ja vägivaldne reaalsus. Näituse külastaja suunatakse alateadvuslikku labürinti, jõudes ikka ja ikka edasiviimatu teeotsani: kontrollimatu vägivald, teadvustamispüüe, arengukultus, äraspidine kiindumus ja mehhafiilia, hirm ja enese naeruvääristamine ning oma loodud vägivallaohvriga ühinemis- ja samastumissoov. Installatsioon tekitab hingelise piinaga segunenud süütunnet. Rünnatakse otse inimestele omast empaatia- ning allasurutud antropomorfiseerimisvõimet. Ristatakse paralleelid ja sunnitakse vaatajat ennast identifitseerima. Black box, lõputult töötav pesumasin, sotsiaalmeedias esinevad käitumismustrid
ETV saate Hommikutelevsioon intervjuu Elo Liiviga (alates 01:40)
Rahvusvaheline kunstirong “Cosmic Underground” teel Tallinnast Guimaraesi, 2012 Video, heli ja valgusinstallatsiooni teostus: Elo Liiv Idee: Elo Liiv, Eva Tallo Vabaduse unistus on kui kosmiline metroo ühest reaalsusest teise. Selle rütm on lõputu pendeldamine kahe sihtkoha – reaalse ängi ning selle mälestuse vahel. Eestlaste Nõukogude Liidu okupatsiooni aastate aegse vabaduseiha ning 1990ndate vabadusjoovastusega segunenud ajaloolise mälu vahel. Edasi ja tagasi, ilma vahepeatusteta; ainult hetkeks, et vahetada rööpaid. Inimesed unistavad pidevalt vabadusest, sõltumata sellest, kas ollakse vangistuses või mitte. Vangistuses elades on meie vabaduse usk ja visioon nii selge, siiras ja tugev – päästjateks ainult meie mälestused või unistused helgemast
Kiriku plats, Kärdla, 2012 Töös osalenud arhitektid: Maris ja Kadri Kerge II MS hukkunud hiidlaste mälestusmärk on pühendatud kõigile Hiiumaalt pärit sõduritele, kes hukkusid II Maailmasõjas ning seda sõltumata, mis poolel keegi võitles. Mälestusmärk kujutab sõjast naasnud noormeest istumas ja vaatamas koduküla poole.Temast vasemal on mälestustahvlid lahinguväljadele jäänud sõjakaaslaste nimedega. Need mehed ei saanud kunagi tagasi oma kodudesse – oma naiste, emade ja tütarde-poegade juurde. Temast paremale jääb aga tulevik, see maa, mida tema hakkab taas üleslooma. Ta istub kui elujõel, Toonela jõel, veel hetk enne, kui kodu poole sammuma hakkab. Ta ühendab endas minevikku ja tulevikku. Hiiumaa poiss.