Leena Kurvet-Käosaare kursuse „Kultuur, Keha ja Iha“ raames Kaia Ferland, kultuuriteooria MA 1 Elo Liiv, antropoloogia MA 1 15.12.2009 Inimeste igapäevased teod ja toimetused olenevad väga paljus ümbritsevast kultuurikontekstist. Mida ja kuidas me sööme, kuidas riides käime, kellega ja kui palju magame ning isegi see, mida me mõtleme, on katkematus ühenduses ning selliselt sõltuvuses ka ümbritsevatest inimestest. On vist ütlematagi selge, et kui inimese üheks põhivajadustest nö söömise ja roojamise kõrval ei oleks ka lähedusevajadus, siis oleksid lood inimkonnaga kui mitte just kardinaalselt erinevad pildist, mida me harjumuspäraselt nägema oleme õppinud, siis tavapärasest kordi vaesemad kindlasti. Lähedusevajadusele on pööratud
Teele Uustan (T.U): Vestlesin 10. detsembril 2009 Eestis kasutusel olnud ja siin võib-olla veel praegugi kasutatavatest rituaalnukkudest ning samuti Peko teemadel Eesti Kunstiakadeemia skulptuuri osakonna dotsendi, hetkel Tallinna Ülikoolis antropoloogia alal oma teist magistrikraadi tegeva Elo Liiviga, kes end ilmavaate poolest maausuliste sekka arvab. Sellest lähtuvalt palusin Elol, niipalju kui ta õigeks ja vajalikuks peab, rääkida hingenukkudest, hingestatud esemetest ja nukumõtlemisest üldiselt just ka oma kogemuste ja oma kodu näitel ning et kas üldse ja kui, siis millist tähendust me tänapäeval omistame märkidele ja objektidele, mis pärinevad rahvausust, rahvapärimusest. Elo Liiv (E.L.): Ma ise ei ole kordagi ühelgi Peko
Oma Maitse, 2008 Küsitles Moonika Siimets MS: Kes on maausulised? Kuidas Sina maausu enese jaoks avastasid? Mida see Sulle andnud on? E.L: Siin ja edaspidi saan rääkida vaid oma mõtetest ning arusaamadest, sest maausul puudub doktriin, on sellised põhimõttelised reeglid, mida proovitakse järgida, kuid samas sõltub kõik inimesest, olukorrast, piirkonnast. Maausulisteks võib pidada peaaegu kõiki looduslähedase ja hingestatud ilmapildiga inimesi, kes hoiavad vastavalt oma elupaigale loodusega tihedas seoses olevat omakultuuri, pärimust. Igal rahval on selle kohta erinev nimetus, kuna eestlased on ennast maarahvaks kutsunud, siis sellest on tekkinud tänapäeva ka maausu nimetus. Eestis loodi 14 aastat tagasi peale pikki
Elo Liiv Sul on vedanud. Oled saanud sõiduraha ja stipendiumi, et filmida antropoloogilistel välitöödel ühte „valgete maailma“ vallutussõdade kiuste ellu jäänud hõimu. Piiriületused ja dokumendid, asjaajamiste bürokraatia – kõik on selja taga. Rikas filmikompanii on andnud sulle kaasa assistendi koos maailmatasemel tehnikaga. Abikaasa on rõõmsalt ja ilma virisemata leppinud sinu minemisega ja ei seosta seda teievahelise armastuse kadumise või sinu uue armukesega. Vanavanemad on lubanud teda laste ning koduhoidmise juures aidata, sõbrad rasketel hetkedel seltsiks olla. Kõik nad on rõõmsate pilkudega sulle lehvitanud, loonud mõnusa ja süümekatevaba õhustiku sinu minekuks. Reis selle hõimu maale oli ohtlik, kuid kogu tehnika
Pärnu Postimees, 03.10.2008 Küsitles Karin Klaus Eesti Kujurite ühenduse aastanäituse raames tegi uue kunsti muuseumis skulptuuriklassi Kunstiakadeemia õppejõud, dotsent Elo Liiv. Huvilised said Liivi juhendamisel kätt proovida talgikivist väikevorme kujundades. Kokku käis muuseumis kolmel päeval natuke üle 30 inimese. K.K: Võhikule tundub skulptoritöö raske: kivi või muu materjali vajalikku vormi saamiseks tuleb kõvasti füüsiliselt vaeva näha. Ometi on paljud kujurid naised? E.L: Pigem nõuab see töö püsivust ja naised on püsivad. Mind võlub just see, et saab rahulikult, oma sisetunnet jälgides vormi kasvatada või kahandada, tegelikult on ju see mateeria ehk siis ülekantuna ka kogu ilma muutmise võimalus. Seda
Valgusfestival, Harjumägi, Tallinn, 2010 Intsallatsioon Nad olid enne kolmekesi kolm valguskandjat vägevat sisemise põlemisega kaugelepaistvat keegi ei tea miks ühe sära sel päeval kustus kas tuli ei olnud piisavalt tugev või põles ta liialt suure leegiga nii suure et põletas ära oma jõu kanda valgust ja seda teistele anda või oli vale see tuleaines liigraske helkiv valgusepaine ja mida tegema peaks nüüd need kaks jätkama oma elusaatust põlema veelgi eredamalt või tuleks hoida ja oodata kuni tagasi tuleb kolmanda jaks