sa TULID (!) korraks mu sülle ja jälle olen kui eemal olen nagu MIND (?) ei oleks kui raske on mõista ennast ma sulen silmad HINGAN (!) sulle vabana mõjuda püüan mnjah… oodanud olin sind VAREM (?) mh veelkord sulen silmad ja veelkord HINGAN (!) — meie ees korrutisena lainetab kunagi üheskoos kogetud meri lükates kokku ja lahku kogu maailma eluookeanide terad VAIKUS (…) süda vaikust ei riku koer lamab jalge ees vaibal ja sina silmi vaadeldes süles me ei liigu sa oled loomulik hooliv ja särav laine rullub mööda siledaks lihvitud pinda kõik on õige sa jõudsid tegelikult