Vestlusring Elo Liivi ja Õie Sarvega Avaldatud Maalehes Õie: Aastaringiga oleme jõudnud taas sisemise ärevuse aega, uue rohelise maailma tekkimisse. Igal rohuliblel on nii tugev jõud ja tahe ennast sirutada päikse poole, et isegi asfalt ei ole takistuseks. Kuna linnas jäävad puud majadele alla, majade ja inimeste võim on tugevam, siis maapiirkondades on seis praegu veel teistpidi. Aga ka kõige kaugematesse paikadesse jõuab inimene läbi raha. Käib eetiline sõda: kas hoiame metsa ja rohelust ka tulevikuks või teeme kõik rahaks. Metsalangetajad koguvad paberitele allkirju nagu üliõpilased koolis ja iga allkirjaandja südametunnistusele jääb hektarite viisi tulevaste põlvkondade metsa. Vaidlused on tihtipeale mõttetud,
Maalehes ilmunud artiklite sari, 2004 Oleme metsarahvas Meie rahvas on ajast aega olnud metsa- ja veerahvas. Nagu kõik teisedki soome-ugri hõimud, oleme aegade jooksul metsale, puudele ning veele omistanud suurt tähtsust. See kajastub ka meie rahvaste usundis. Hoolimata põlluharimistavade juurdetulekust üle kolme aastatuhande tagasi, 700 aastasest kiriku ja mõisa orjamisest, sovjetlikust ning kapitalistlikust tarbimismaaniast, on metsa pühadus ja puude kummardamine jäänud isegi linnarahva sügavatesse hingesoppidesse. Vaid ahnus ja arusaam, et inimene on jumalast seatud ja teised peaksid nagu jumala poolt pandud inimest teenima – kogu looduse madalamaks pidamine, võib selle muidu sünniga kaasa saadud kaemuse põrmuks teha. Meie eellastel
Võru instituudi ja Tartu ülikooli korraldatud konverents “Piirikultuurid ja –keeled”, Võru 2004 Elo Liiv, Õie Sarv Inimesed on läbi aegade pidanud vajalikuks oma keha ümbritseda oluliste kuuluvust näitavate, kaitsvate, edendavate või ka kaunistavate ornamentide ehk kirjadega. Kirjad võivad olla rõivastel, tarbeesemetel, aga ka kehal jäädavate armkaunistuste ja tätoveeringutena ning ajutiste värvimistena. Palju on meie ümber kirju, mida oleme harjunud pidama vaid kaunistusteks, iluvahenditeks, mõtlemata, et algupäraselt on kirjad omanud veel teist, sügavamat tähendust. Helmi Kurrik kirjutab 1938. aastal oma raamatus “Eesti rahvarõivad”: „… algaegadel on olnud mitmed ornamendimotiivid, nagu sõõr (mis kudumisel muutub sageli ruuduks), rist, haakrist, silmusnurkadega ruut, 6-
Isiknäitus “Kõiksuse Kodu”, Pärnu Uue Kunsti Muuseum, 2003 Isiknäitus “Kõiksuse Kodu”, Kohtla-Järve Linnagalerii, 2004 Näitus-installatsioon, terviksüsteem kogu galeriipinnal. Video, heli, foto, alumiinium, puit, pronks ja muud materjalid. Meie maailmas on väga palju erinevaid usundilisi süsteeme ja neis kasutatavaid rituaalesemeid. Inimene on osa loodusest ehk ümbrusest ja selle ümbruse tunnetusest, lahtiseletamisest on loodud lugematu arv erinevaid teooriaid ning mõjutamiseks vähemalt sama arv rituaalesemeid. Milline neist on kellegi jaoks õige, milline mitte? Miks teatud esemed muutuvad aja jooksul rohkem pühamaks ja peetakse teistest väekamateks? Töödena on esitletud nii jumaluste, taimede, inimeste kui loomade maailm, et mõista kogu Kõiksuse terviklikkust. Kujutada
