Puuskulptuuride näitus, Kuressaare 2010 Läbi aegade on taevast ja maad ühendanud Ilmasammas, mille silmad vaatavad meie tajutavat maailma. Päike tõuseb tema suust ning loojub koos lausete lõppemisega.
Kultuurikatel, Tallinn, 2011 Kaasautorid: Eneken Maripuu, Kristiina Saks DNA kood ning põhjalarahvaste koda on hämmastavalt sarnase kuju ning sümboolselt isegi sisuga, kui kujutada koja struktuuri peegeldudes jätkumas lõputult taeva ja maa vahel või kui katkestada kood ühe nähtava vahemikuna.
Amandus Adamsoni Majamuuseum, Paldiski 2011 Vanaraud Mis oli meil küla keskel? Kiik oli meil küla keskel Mis veel meie küla keskel? Mets oli meie küla keskel Mis oli metsa keskeella? Meri metsa keskeella Mis sääl mere keskeella? Järv oli mere keskeella Mis seal järve keskeella? Kaev on järve keskeella Mis seal kaevu keskeella? Sammas kaevu keskeella Mis sääl samba otsassagi? Sõel on samba otsassagi Mis seal sõela põhja peale? Sõrmus sõela põhja peale. Ambla khk., Nõmküla v., Kalle k. < Kadrina khk., Saksi k. – K. Viljak & W. Rosenstrauch< Jüri Jessuke (Lessuke), 45 a. (1913)
Michel Foucault´i „Seksuaalsuse ajaloo I“ ainetel SISSEJUHATUS Üritades kaardistada seksuaalsust, võime Michel Foucault´i järgi jagada maailma ida ja lääne vahel kaheks (Foucault 2005: 65-67): 1. Ühel pool seisavad ühiskonnad – ning neid on olnud palju: Hiina, Jaapan, India, Rooma ja ka araabia-moslemi ühiskonnad-, kus kujunes välja ars erotica. Armukunstis tuletatakse tõde naudingust, millesse suhtutakse kui praktikasse ja mida kogutakse kui kogemusi. Naudingut ei suhestata lubatut ja keelatut reguleeriva absoluutse seadusega ega mingi kasulikkusekriteeriumiga, vaid ennekõike ikka naudingu endaga. Seda tuleb võtta kui naudingut, vastavalt tema intensiivsusele, konkreetsetele omadustele, kestusele ning vastukajale ihus ja hinges. Veelgi enam: too teadmine peab leidma tee
2008. aastal raamatu “Meie inimesed” loojad palusid vastata küsimusele, mis on minu jaoks kodu… Tõenäoliselt on see nii nagu lapsepõlvemälestustega emast ja isast – kui hakkad meenutama, siis on meeles vaid tunne, kuid mitte kunagi nende näod. On tunne, kuidas olla nende lähedal, kuid mitte midagi konkreetset. Nii on ka kodumaaga – on meeles tunne, mis hilisemas elus kasvas välja teadmiseks, et see on Eesti. Olen siia sündinud, siin kasvanud, siin lapsed sünnitanud, teisiti ei saagi olla – see on minu kodu. Kodu on sama vajalik ja oluline kui õhk – selle olulisust märkame siis, kui seda ei