Avaldatud väljaandes Acta Semiotica Estica, 2008 SISSEJUHATUSEKS Inimene paigutab endaga seotud esemeid enese ümber teatud korda. See kord sõltub inimese, tema perekonna, piirkonna ja hõimkonna kommetest, valitsevast ilumeelest ja väärtushinnangutest. Olulistele esemetele on erilised, igapäevastele võimalikult kättesaadavamad kohad. Neid kohti võib käsitleda esemete kodudena. Sõltuvalt eseme valdaja või kasutaja võimalustest ning esemest ja eesmärgist on need kohad kas avalikud või salajased, ehitud või tagasihoidlikud, seotud suuremate või väiksemate kombetalitustega. Käesoleva kirjutise eesmärk ongi võrrelda struktuure, mis tekivad meid ümbritsevate esemete paigutamisel seoses inimeste enda paiknemisega. Ülesandeks ei ole tegeleda vaadeldava teema keeleanalüüsiga ega keskenduda ühele kindlale valdkonnale või ühele Eesti
Ettekanne, Rahvusvahelisel seminaril „Holy Groves around the Baltic Sea”k Tartu, Eesti Kirjandusmuuseum, 04.05.2007 Ainsaks vahelüliks esivanemate hääbuva pärimuse ja kaasaja vahel on sageli etnograafilised ülestähendused. Eestlastena võime uhked olla nende rohkuse üle, kuid proovides meie kaduma hakanud omakultuuri taas kandma, otsides just tegevustega seotud küsimustele vastuseid, jõuame siiski järelduseni, et nad pole piisavalt informatiivsed. Eesti ja eestlaste ajalugu on täis naabrite või „üleaedsete“ kemplemisi selle maalapi pärast ja vähemal või rohkemal määral on see kõik jätnud jälje meie kultuurilukku, k.a. usundisse. Siiski on üllatav, et see rahvas on säilitanud paljus oma kultuuris sellist, mis on tõenäoliselt olnud omane ka
Kolmest kujust koosnev seeria, mis seotud nii sisuliselt kui vormiliselt maa-ema (kasutatud raseda naise kõhu jäljendit), elu edasiandmise ja samas ka lõpu vastuvõtmisega. Ornamendid. Vaata täpsemalt Kõrgus: 35 cm Materjal: pronks Valmimisaasta: 2007 Hind: Maa I: 5000 eur Hind: Maa II: 5000 eur
Vanalinn, Tallinn, 2007 Installatsioon heli ja valgusega Galaktikad (nende hulgas ka meie Galaktika ehk Linnutee ja suur Andromeeda galaktika) koonduvad mitmesuguse rikkusega parvedesse ja rühmadesse. Eesti Akadeemik Jaan Einasto koos teiste Tartu Observatooriumi teadlastega avastasid tumeda ehk varjatud aine hiidgalaktikate ümber. Hiljem tuldi välja galaktikate superparvede olemasolu ideega ja seejärel jõuti universumi kärjekujulise ehituseni. Tõestati, et superparvedesse kuuluvad parved moodustavad üsna korrapärase võrgustiku, mis on peaaegu täisnurkne ja mille raku läbimõõt on umbes 120 megaparsekit. Korrapäraste rakkude (ühe raku läbimõõt ligi 400 miljonit valgusaastat) paigutust võib võrrelda meekärjega, kus samuti rakud paigutuvad korrapäraselt. Antud installatsioon koosneb kahest osast, üks
PALUKÜLA HIID KOHTUS: Kas hiiel on õigus oma elule? 10.Urbekuul 10219 aastal Käimas on viimased kohtuprotsessid ühe meie Maavalla pühama mäe – Paluküla hiiemäe elu üle. Paluküla hiiemägi pole ainuke pühaks peetu, kellel ei lubata elada ja olla nii nagu ta seda ise õigeks peaks. Räägin sellest mäest kui elusolendist, sest meie ja paljude teiste põlisrahvaste pärimuse järgi on elus kogu meie maa, seega kõikide muude Maaema ilmingute seas ka mäed, keda on peetud tema poegadeks, hiidudeks. Sõna hiis ja hiid on erinevate keeleteadlaste andmetel omavahelistes seostes, seega hiiemägi on võinud ja võib olla nii hiid ise kui ka
Valgusfestival, Hirvepark, Tallinn, 2006 Installatsioon Tõlkides eestikeelse sõna “minevik” inglise keelde, saame sõna “past”, mis hääldub meie jaoks sarnaselt hoopis teise tähendusega sõnale “paast”. Kuid kas pole omapärane, et need kaks sõna võivad olla ka väga seotud semiootilises võtmes – paast on minevikuline, minevik on paastulik. Minevik kätkeb endas sarnaselt paastule konsetratsooni juba tarbitust ja kogetust, olukorda, kus toimub puhastusprotsess ning säilitatakse vaid oluline. Mineviku ruumilise lõplikkuse neelvad siiski ühel hetkel uute elude leegid.